Vesi on elu alus 

Vesi on hindamatu loodusvara, mille tähtsust ja olulisust mõistame alles siis, kui seda napib või kui see on muutunud kasutuskõlbmatuks saastumise tõttu. Peame olema õnnelikud, et meil on piisavalt veevarusid. Vaatamata sellele tuleb meil kõigil tegutseda ühiselt ja targalt, et seda olemasolevat veeressurssi säästlikult kasutada ning meie jõgede, ojade, järvede ja mere puhtus saavutada ja säilitada. Igapäevaselt on meile ka oluline, et joogivee allikaks olev põhjavesi oleks kvaliteetne.

Veel meid suurem ja tõsisem veepuudus ei ohusta aga puhta joogivee saamiseks tehtavad kulutused kasvavad kõikjal. Seega kui suudame säästlikumalt vett kasutada, suudame kokku hoida ka raha.

Vee kohta on Keskkonnaamet andnund välja väga põhjaliku veeteemalise õpimapi, mille veebiversioonil juures temaatiline viktoriin ja kaardid erinevate vee kihtidega. Lae alla ja uuri täpsemalt vee õpimapi kohta SIIT

KODUTÖÖD

Järgnevatel päevadel kirjutame igast kodutööst lähemalt, miks just selline kodutöö, mis on antud teemaga seotud murekohad ning kuidas meie nende lahendamisele kaasa saame aidata.

Selleks, et kuu lõpus oleks lihtsam oma kodutööd esitada, siis määrake oma võistkonnale kindlasti kohe ka eesmärk, mis soovite antud kodutööga saavutada. Tehke oma tegevusest ja saavutustest pilte ja videoid, sest hiljem on teil neid endal hea vaadata ning parimad palad saate saata žüriile ning rahvale hääletamiseks. Mõistame täielikult hetke keerulist olukorda, kui üheskoos ei saa praegu kodutöid teha. Seega soovitame võistkondadel püstitada kodutööde eesmärk selliset, et liikmed saavad neid teha individuaalselt kodudes ning virtuaalselt tiimiliikmetele jagada.

Kodutööd saab esitada vahemikus 27. märts kuni 5. aprill, kell 23.59. Hääli oma lemmikutele saab anda 6.-12. aprilli südaööni.

Keemia vabalt – Kodu puhtaks keemia vabalt! Kodutöö raames valmista ise puhastusvahendeid ja tee võrdluseks puhastusi keemia vs isetehtud vahenditega.

Ühekordse plastiku vabalt – Jälgi kui palju ühekordselt kasutatavat plasti tegelikult igapäevaselt märkamatult kasutad. Väldi ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasti nagu kilekotid, joogikõrred, kohvitopsid, ühekordsed nõud jms. Joo pudelivee asemel kraanivett. Kodutööna leia alternatiive ühekordsele plastikule.

Vee vaba(ma)lt – Tarbi vähem vett ja jälgi oma tegevusi, mis on seoses veega. Kodutöö on rohkem individuaalset laadi aga võistkonnas jagamiseks, eesmärk on kasutada võimalikult vähe vett. Näiteks hambaid, käsi või nõusid pestes vesi ei jookse tarbetult. Piiratud aeg duši all käimiseks, teha väljakutse, et paned kella ja proovid hakkama saada maksimaalselt 5-10 minutiga.

Märka vabalt vannitoas – Vannitoas ja wc-s on reostus ja vee üle tarbimine väga kerge tekkima. Märka seda ning anna endast parim, et Sinu tegevuse tõttu seda ei tekiks. Kodutööks on kirjeldada tegevusi, mis sai tehtud ja mis tulemus oli ning mis on tegevuse järeldus.

Vaba teema – kiusamisvabalt! Igal fookuse raames on alati ka üks vaba teema ning sel korral on kodutööks märgata kiusamist, seda takistada ning kindlasti ka mitte ise kiusata! Ei kiusa ega narri – mitte kedagi, mitte kuskil!

Fakte veest

  • Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbab joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest asub jääna liustikes või polaarjääs, on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Enamiku ülejäänud mageveest moodustab põhjavesi.
  • Inimese kehakaalust moodustab vesi ⅔.
  • Kurgis võib vett olla isegi kuni 97%.
  • Magevee varudest kõige aeglasemalt uuenevad  põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat.
  • Veevahetus järvedes ja jõgedes toimub umbes 16 aastaga
  • Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni hinnangul  umbes viiendikul maailma elanikest pole juurdepääsu joogiveele ning iga teine inimene kasutab saastunud vett.
  • Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks tööstusriikides kulub inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit
  • Nõudlus magevee järele kahekordistub iga 21 aasta järel. 20 sajandil suurenes vee tarbimine kaks korda kiiremini rahvastiku juurdekasvust.
  • Arvestades rahvastiku juurdekasvu ning olemasolevaid varusid, inimestel tuleb aastal 2025 kasutada päevas poole vähem vett, kui nad seni on harjunud tegema. 
  • Arvatakse, et kolmandal aastatuhandel algavad sõjad puhta vee pärast.

Kasutatud materjalid.

Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja