Taaskasutus on kasutatud esemete, seadmete ja muude toodete, nende jäätmete või nendes sisalduvate materjalide uuesti kasutusele võtmine. Tööstuslik areng ja industriaalühiskonna teke on taaskasutuse põhimõtete tähtsust vähendanud, kuid keskkonnateadliku maailmavaate arenedes tulevad need taas aina enam esile.

Kõige traditsioonilisemad taaskasutusmaterjalid igapäevaelus on näiteks metallid, puit, kangas, paber jms. Klaaspurke saab korduvalt kasutada mooside, mahlade hoidmiseks. Suuremaid kilekotte saate prügikottidena kasutada ning prinditud paberi teist poolt kasuta märkmete tegemiseks, samuti saab ka riideid taaskasutada. Ilmselt ei ole toodangut, mille puhul taaskasutus oleks võimatu: aina enam pakutakse välja nutikaid ideid ja ootamatuid lahendusi.

Taaskasutuse eesmärk on vältida:

  • Looduskeskkonna saastamist. 
  • Loodusvarade liigset tarbimist.
  • Jäätmete tekkimist.
  • Energiat liigset tarbimist

Taaskasutuse viisid:

  • Jäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel. 
  • Jäätmete biokäitluseks nimetatakse orgaaniliste jäätmete taaskasutamist, jäätmeseaduse mõistes aga bioloogiliseks ringlussevõtuks. See on ka põhjus, miks biojäätmed sorteeritakse eraldi.
  • Jäätmetest energia tootmine on energia (elekter, soojus jne) tootmine prügi põletamise teel ning on alternatiiv prügi ladestamisele.

FAKTE TAASKASUTUSEST

Paber

Enne ümbertöötlemist paber kõigepealt sorteeritakse ning purustatakse seadmes, mis meenutab hiiglasuurt mikserit, seejärel lisatakse vett, eemaldatakse kõvad osad, näiteks niit, ning segatakse, kuni tekib tihke püdel mass. Järgmisena pressitakse saadud mass läbi peene sõela. Paberilt trükivärvi eemaldamiseks kasutatakse mõnikord kemikaale või suruõhku. Tekkinud mass surutakse läbi mitme sooja võlli, mis pressib sellest välja vee ning kuivatab ümbertöötluseks vajamineva paberaine. Taaskasutatud paber ehk keskkonnasäästlik paber on hallikas ning näeb otsekui määrdunud välja, kuna kõiki trükivärvi jääke pole sellelt võimalik korralikult eemaldada. Kuna paberi valgendamiseks on vaja kasutada kemikaale, mis on omakorda keskkonnale kahjulikud, on viimastel aastatel ümbertöötlemise kaudu saadud paberi valgendamisest loobutud.

  • Eestis tekib keskmiselt 40 000 – 70 000 tonni vanapaberit, kartongi ja pappi aastas. Sellest kogusest kogutakse kokku kõigest 25 000 tonni.
  • Ühe tonni paberi taaskasutamine säästab keskmiselt 17 puud, 26 500 liitrit vett, 476 liitrit naftat, 4000 kw elektrienergiat.
  • Kasutatud paberist uue tegemise käigus kulub 50% vähem vett ja eraldub 74% vähem õhusaastet võrreldes puidust paberi tootmisega.
  • Peaaegu 50% kontoripaberist taaskasutatakse. Sellest tehakse näiteks joonistuspaberit.
  • Paberit ei saa igavesti ümber töödelda. Iga kord, kui paberit töödeldakse, jäävad paberikiud lühemaks.  Kvaliteetsete pabertoodete tootmiseks saab kiude kasutada kuni seitse korda. Selles protsessis peab ka esmast kiudu lisama.
  • Ajalehepaberist saab toota vaid uut ajalehepaberit, kõva pappi või paksu halli värvusega tualettpaberit, aga ka tselluvilla.

Klaas

Värviline klaas, s.o. pruun, roheline, valge, asetatakse kõigepealt ülekandelindile, seal eemaldatakse pudelitelt sildid, magneti abil ka metallosad. Seejärel purustatakse klaas ning segatakse liiva ja lubjaga. Segu sulatatakse erilises ahjus ning niimoodi tekibki sulaklaas, mis valatakse vormidesse ja millest tehakse uusi pudeleid ning muid klaasesemeid.

  • Ühest konteineritäiest (600 l) klaasist (ca 110 kg) saab valmistada üle 200 uue klaaspudeli.
  • Klaas on väheseid materjale maailmas, mis on  peaaegu lõputult taaskasutatav.
  • Ühe klaaspudeli ümbertöötlemisel säästetud energiaga võiks näiteks 100 W elektripirn põleda neli tundi või keeta 2–3 tassi teed.
  • Kõige jätkusuutlikum pakendamise materjal, kuna klaasi tegemiseks on rohkelt toormaterjali, mis on valmis kujul saadaval ning ei ole  vaja fossiilseid kütuseid materjali puhastamiseks.

Puit

Puit on biolagunev materjal ja hõlpsasti taaskasutatav. Probleemi võivad tekitada puidu töötlemisel lisatud ained nagu liimvaigud, immutusained, jms. Kuigi puitpakendid ise on hea näide puidujäätmete taaskasutamise võimalusest, on neid võimalik ka edasi taaskasutada. Puidujäätmeid saab:

  • kasutada kütteks ehk energia saamiseks.
  • puitplaatide tootmiseks.
  • purustada ja valmistada multši või saepuru, mida kasutada kompostimisel või loomade allapanuna.

Plastik

Plastik (näiteks karastusjookide pudelid) pestakse, purustatakse ja saadud helvesmaterjal läheb ümbertöötlemisele. 

  • Plastiku taaskasutamine säästab 88% energiat võrreldes algsest toormest (nafta produktidest) valmistatud materjalidega.
  • Ainuüksi Ameerikas äravisatud plastikpudelitest valmistatud kett ulatuks 4 korda ümber maakera.
  • 7 plastikpudelit = 1 jalgpallisärk. Kuidas? Vaata SIIT.

Metall

Sulatatud metallijäätmete massist toodetakse omakorda mitmesuguseid metallesemeid.

  • Taaskasutatud metalli kasutamine tooraine asemel säästab olenevalt tootest 60–95% energiat.
  • Alumiiniumpurgi taaskasutamine kulutab 95% vähem energiat kui uue purgi valmistamine.
  • Ühe tonni terase taaskasutamine tähendab energia kokkuhoidu 75%, millega saaks kütta 5400 eramaja.
  • Ühe alumiiniumpurgi ümbertöötlemine säästab piisavalt energiat, et 20 W säästupirn saaks põleda järjest 100 tundi (4 öö-päeva) või vaadata televiisorit 3-4 tundi.

Kasutatud materjalid.

Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja