Me veedame 90% oma ajast siseruumides ja meie kodud on hästi isoleeritud, et paljudel juhtudel piisavalt värsket õhku ja päevavalgust sisse ei pääse. On kindlaks tehtud, et 2/3 siseruumides veedetud ajast oleme kodus, nii et see on ideaalne koht oma tubase elu parandamise alustamiseks! 

Paljude jaoks võib tulla üllatusena, et õhk keskmise liiklusega linnatänaval võib tegelikult olla puhtam õhust meie elutoas. Hiljutised uuringud näitavad, et mõne kahjuliku õhusaasteaine sisaldus võib olla siseruumides suurem kui õues. Varem pöörati siseruumides leiduvale õhusaastele märksa vähem tähelepanu kui väljas leiduvale, eriti tööstuse ja transpordi tekitatud õhusaastele. 

Õhusaaste siseruumides on:

  • Tubakasuits
  • Allergeenid, sh õietolm
  • Süsinikmonooksiid (CO) ja lämmastikdipksiid ( NO2
  • Niiskus
  • Kemikaalid
  • Radoon

Vaata üle, kas ruumis on piisavalt värsket õhku, õhuniiskust ning olulist rolli mängib ka päevavalgus. Lapsed on halva sisekliima vastu eriti kaitsetud, kuna nende kopsud ja ajud ei ole veel täielikult välja arenenud. Environment International uuris lapsi ja ühendas need ASD-ga (autismi spektrihäirega). Järeldus oli, et vähem õhusaastega kokku puutunud lapsed olid 78% väiksema riskiga, kui lapsed, kes puutusid kokku suuremal määral õhusaastega.

Selleks, et meil oleks ruumis oleks hea olla, peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul. Ruumis, kus inimesed viibivad terve päeva, tuleks aken avada kolm korda päevas, iga kord kolmeks kuni viieks minutiks. Parem on teha aken lühikeseks ajaks pärani lahti, kui seda pikka aega praokil hoida, nii väldid tuuletõmbust ja soojuse raiskamist. Pole vaja karta, et tuulutad toa külmaks, sest põhjalik lühike tuulutus vahetab korraga välja toaõhu, kuid ei jahuta maha põrandaid ja seinu. Värske õhk soojeneb taas kiiresti! 

Normaalne siseruumi õhuniiskus peaks olema 35-60%. Kui see on madalam, tunned väsimust, nahk ja limaskestad kuivavad, hommikuti ärgates võib olla nina kinni ja nohune ning silmad kipitavad ja väsivad kiiremini. Kuid liiga teeb ka liigne niiskus, sest põhjustab hallitust, kopitust ning see omakorda allergiat, hingamisprobleeme ja astmat. 

Tänapäeval on erinevaid lahendusi õige õhuniiskuse hoidmiseks, tuleb leida vaid endale sobilik seade õhuniisutite, -pesurite või lausa -kuivatite seast. Kõigepealt tuleks teha selgeks, milline õhuniiskus ruumis on ning seda saab kontrollida niiskusmõõturi ehk hügromeetriga.

Päevavalgus annab palju rohkem kui ainult hea enesetunde. Küllaldaselt päevavalgust toob lastele kehalist ja psühholoogilist kasu, näiteks võib päevavalgus tõsta laste õppimisvõimet kuni 15% võrra. Isegi kõige heledam kunstlik valgustus ei suuda meie tervena hoidmises võistelda päevavalgusega. Täida oma kodu ja töökoht nii palju kui võimalik päevavalgusega, näiteks parandab päevavalgus meeleolu, vähendab üldist kehalist väsimust ja ka silmade väsimust.  Teadusuuringud on kindlaks teinud seosed päevavalguse puuduse ning mitmesuguste kehaliste ja vaimsete probleemide vahel. Ekspertide hinnangul kannatab 15% maailma rahvastikust erineval määral SADi (Seasonal Affective Disorder – sesoonne depressioon ehk talvemasendus) all.

KODUTÖÖ 👉 KODU SISEKLIIMA   

Tee vahet, mis on suitsuandur ja vingugaasiandur ning kontrolli kodus ja oma tuttavate juures, kas vajalik seade on olemas ja töötaks. Hoolitse selle eest, et siseruumi kvaliteet oleks kodus/koolis hea.

Toimiv suitsuandur annab varakult märku tulekahjust. Kööki ära suitsuandurit paigalda, kuna seal võivad toiduvalmistamisel eralduvad aurud anduri häiresse panna. Paigalda suitsuandur igasse tuppa ja köögi kõrval olevasse koridori, avatud planeeringuga kodu puhul paigalda suitsuandur elutoa poole. Kontrolli suitsuandurit kord kuus ning tea, et anduri eeldatav eluiga on 10 aastat, pärast mida võivad anduri sees olevad suitsule reageerivad sensorid tundlikkust kaotada. Informatsiooni selle tootmise aja ja eluea kohta näed anduri tagaküljelt.

Kas tead, et vingugaasimürgituse sümptomid olenevad sissehingatava gaasi kogusest. Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, tasakaaluhäire, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaratevoolus, köhatamisvajadus. Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulsi kiirenemine ning vererõhu tõus, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired. Raske mürgistuse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.

Praegu, kui üheskoos ei saa kodutöid teha, soovitame võistkonna liikmetel tegutseda ühise eesmärgi nimel individuaalselt.

  • Püstitage võistkonna kodutööle eesmärk, mida soovite saavutada.
  • Iga tiimiliige saab kodus individuaalselt panustada ja tegevusi ning tulemusi virtuaalselt kaaslastele jagada.
  • Jäädvustage tegemisi piltide ja videotega. Nii saab hiljem neist koostada ägeda kollaaži, mida saate saata žüriile ning rahvale hääletamiseks.
  • Miks mitte teha kodutööde puhul individuaalsed eesmärgid ning tekitada oma tiimisisene võistlus?

Viimase fookuse ÕHK olulised kuupäevad 👇

  • tööde tegemine 6. – 20. mai.
  • tööde esitamine 6. – 20. mai, kell 10.00.
  • hääletamine 20. – 27. mai, kuni kell 23.59.

Kasutatud materjalid.

Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja