Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 535 000 tonni ehk ligi 400 kilogrammi inimese kohta. Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Näiteks paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse tublisti kokku hoida.

Millest alustada sorteerimist? 

  • Alusta sellest, et sorteeri olmejäätmetest vanapaber ja taara (klaas) eraldi, see on juba hea esimene samm!
  • Järgmiseks sorteeri ja kogu eraldi biojäätmed.
  • Tubli sorteerja kogub olmeprügist eraldi ka plastid ja metallpakendid, mis võib panna ühte kotti ning segapakendisse. Küll aga soovitame metallpakendi koguda kokku ja viia vanametalli käitleja juurde sest nii on kõige kindlam see ümbertöötlemisse suunata, näiteks Eesti suurim vanametallikäitleja Kuusakoski asub 11 linnas üle Eesti.

Kui kahtled, kuhu prügi visata, siis pigem viska olmejäätmetesse – nii on kindlam!

Mida eraldi koguda ja kuhu mida panna?

  • Biojäätmed – parimal juhul saab need komposteerida, kui seda võimalust ei ole, siis saab need visata lahtiselt biojäätmete konteinerisse. Biolagunevad jäätmed on näiteks puu- ja köögiviljad ning nende koored, pagaritooted, kohvi- ja teepaks, määrdunud papp ja paber, majapidamispaber, salvrätid ning aia- ja pargijäätmed, väiksemad taimed ja lilled aga ei sobi kindlasti kilekotid. Biolagunevatest jäätmetest saab head komposti taimedele.
  • Olmejäätmed – kogu eraldi ning viia selleks ettenähtud konteinerisse. Olmejäätmed on peamiselt toidujäätmed ja määrdunud pakendid aga ka näiteks toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, määrdunud ja katkised riided ja jalanõud, pehmed mänguasjad, mähkmed, kassiliiv jms. Kindlasti ei tohi panna olmejäätmetesse ravimeid ning ohtlike jäätmeid.
  • Paber ja papp – saab viia paber- ja papijäätmete konteinerisse. Vanapaber on näiteks ajalehed, ajakirjad, reklaamtrükised, joonistuspaber, raamatud, puhas paber ja papp jms. Vanapaberist saab teha uut paberit ja pappi, munakarpe, vihikuid, ajalehti, WC-paberit, pakkepaberit jms. Oluline on, et paber ja papp oleksid puhtad ning kuivad. Kindlasti ei tohi siin olla määrdunud ühekordseid pabernõusid.
  • Segapakend – saab viia segapakendijäätmete konteinerisse. Tavaliselt on kogumispunktis eraldi konteiner segapakendi ning paberi ja papi jaoks, mõnel pool ka klaaspakendi jaoks. Kui eraldi klaaspakendi konteinerit ei ole, läheb klaaspakend samuti segapakendi konteinerisse. 
  • Tagatisrahaga pakend – saab viia tagatisrahaga pakendi tagasivõtu kohta ning saab tagasi ka pakendi tagatisraha. Kui aga pole pandipakendi märki, nt välismaalt toodud joogid, siis tuleks neid sorteerida liigiti eraldi. Ehk klaaspakend klaasi sisse, alumiiniumist purgid segapakendisse või vanametalli vastuvõttu.

Fakte prügist

  • Eesti elanik tekitab keskmiselt 400 kg, olmejäätmeid aastas.
  • Keskmine eurooplane tekitab olmejäätmeid ca 500 kg.
  • Eesti keskmine kogujäätmeteke elaniku kohta on 13 tonni aastas, millest ohtlikke jäätmeid on 60% (põhjuseks on siin põlevkivil baseeruv energeetika). 
  • Euroopa elaniku kohta on keskmine kogujäätmeteke 3,5 tonni aastas, millest ohtlikud jäätmed moodustavad 3%.
  • 20% Eesti elanikonnast (ligi 270 000 elanikku) ei oma jäätmeveo lepingut prügivedajaga.
  • 10% Eesti elanikkonnast (ligi 135 000 elanikku) regulaarselt põletab jäätmeid.

Meie aga võtame tähelepanu alla küünlad, mida igapäevaselt kasutame ning nendega kaasnevad ümbrised ehk prügi, mis kindlasti vajab sorteerimist. Küünlaid on mitmesuguseid, ilma ümbriseta ja ümbristega, kus levinumad on alumiinium, plastik ja klaas. Sellest kõigest aga juba meie järgmises loos.

Kasutatud materjalid.

Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja