Mikroplast, mis see on?

Igasugune plastik on tänases kodus väga laialt levinud ese. Erinevad pudelid, karbid ja muud tarvikud. Plastikust kui olulisest reostajast ei ole mõtet ilmselt pikalt rääkida. Samas tasub ära märkida, et lisaks klassikalistele kilekottidele ja teistele plastikjäätmetele on aktuaalseks keskkonnaohuks kujunenud ka mikroplastikud – plastiktoodete mikrosuuruses tükikesed, mida me igapäevaselt ei näe ja mis sisenevad plankterite abiga toiduahelasse ja häirivad üha enam mitmete organismide elu. 2017. aasta lõpul leiti mikroplasti juba ka väga sügavatest vetest, kuni 11 kilomeetri sügavustest lõhedest Atlandi ookeani põhjas.

Mikroplastiks nimetatakse loodusesse sattunud mittelahustuvaid plastitükke, mille mõõtmed jäävad alla viie millimeetri ning nende allikateks on kõik tooted, mis sisaldavad mingil määral plastmassi või selle osakesi. Paljus on nad tekkinud suuremate plastosakeste lagunemisel. Kahjuks jõuab keskkonda suures koguses plasti ning selle lagunemisel tekivad mikroskoopilised osakesed sattuda omakorda toidu, joogi ja õhuga inimese juurde tagasi, nüüd juba inimese organismi.

Kanadas asuva Victoria Ülikooli teadlased eanalüüsisid mikroplasti suhteliselt sisaldust õhus, alkoholis, mees, mereandides, soolas ning kraani- ja pudelivees. Jõuti järeldusele, et kõigist neist jõuab inimese organismi märkimisväärselt palju mikroplasti. Näiteks pudelivee tarbijate organismi jõudis rohkem mikroplasti kui kraanivee tarbijatel. Rohkelt sattus organismi mikrokiude õhust, toidus ja vedelikes. Seda tüüpi mikroplast satub keskkonda muu hulgas polüestrist ja nailonist valmistatud riiete pesemisel. Samuti moodustasid märkimisväärse osa mikroosakestest plast, mida kasutatakse näiteks kilekottide ja joogikõrte valmistamiseks. Huvi korral saab uuringut lugeda SIIT.

Ka Maailma Looduse Fondi tellitud raportist selgus, et inimesed võivad igal aastal tahtmatult sisse süüa ja hingata enam kui 250 grammi jagu mikroplasti. Kas ja kui palju seda tegelikult tehakse on raske hinnata sest nanosuuruses plasti kvantifitseerimiseks pole veel analüüsivõimekust. Maailma Looduse Fondi raportit saad lugeda SIIT.

Kuidas anda oma panus olukorra paranemisele?

Tarvilik on muuta süsteeme ja harjumusi aga siiski algab kõik üksikisiku tasandilt ning igaüks meist peab andma oma panuse. Kõige algus on prügi viskamine prügikasti ning selle sorteerimine, loomulikult tuleb võimalusel kanda hoolt ka selle eest, et prügi ei jõuaks metsa alla või veekogudesse. Mitte vähem tähtsamal kohal ei ole meeles pidada, et tualettpott ei ole prügikast ning sinna ei tohi visata sigaretikonisid, hambaniiti, hügieenitooteid, vatitikke jms. Suurelt aitab kaasa kui võtta kasutusele korduvkasutatavad hügieenitooted, osta toitu oma pakendiga.

Fakte plastikust

  • Maailmas toodetakse ligikaudu 170 miljonit tonni erinevat plastikut aastas, sellest 27% pudelid.
  • Plastpudel laguneb looduses õhuga kokkupuutes 50-80 aastat, maa sisse maetuna 500-1000 aastat.
  • Plast laguneb veekogudes väikesteks osakesteks ehk mikroplastiks ja loomad söövad seda sisse. Plast heljum koguneb mereloomadele makku ja nad võivad nälga surra.
  • Inimene saab mikroplasti oma organismi rohkem plastikpudeli kasutamisel kui kraanivee joomisel.
  • 2016–2017. aastatel Eestis läbi viidud uuringud näitasid, et keskmiselt moodustas mikroplast 33% kogu mere pinnakihi mikroprügist.
  • 2021.aastaks keelatakse Euroopa Liidus ühekordselt kasutatavad plastist taldrikud, söögiriistad, joogikõrred, vatipulgad ja õhupallivarred.

KODUTÖÖ 👇
Väldi ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasti, leia alternatiive!

Jälgi kui palju ühekordselt kasutatavat plasti tegelikult igapäevaselt märkamatult kasutad – väldid ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasti nagu kilekotid, joogikõrred, kohvitopsid jms. Joo pudelivee asemel kraanivett. Leia alternatiive.

  • Ära osta pudelivett – täida oma pudel kraanist. 
  • Pudelivesi vs filterkann.
  • Kovitopsid vs oma termostass ja selle täitmine kodus.
  • Plastikkõrs vs pilliroost kõrs.

Selleks, et kuu lõpus oleks lihtsam oma kodutööd esitada, siis määrake oma võistkonnale kindlasti kohe ka eesmärk, mis soovite antud kodutööga saavutada. Tehke oma tegevusest ja saavutustest pilte ja videoid, sest hiljem on teil neid endal hea vaadata ning parimad palad saate saata žüriile ning rahvale hääletamiseks. Mõistame täielikult hetke keerulist olukorda, kui üheskoos ei saa praegu kodutöid teha. Seega soovitame võistkondadel püstitada kodutööde eesmärk selliset, et liikmed saavad neid teha individuaalselt kodudes ning virtuaalselt tiimiliikmetele jagada.


Kodutööd saab esitada vahemikus 27. märts kuni 5. aprill, kell 23.59. Hääli oma lemmikutele saab anda 6.-12. aprilli südaööni.
Teisi vee kodutööde võimalusi vaata SIIT.

Kasutatud materjalid.


Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja