Maakera maismaast on metsaga kaetud 30,3%, Eesti maismaast katab mets 50% ning on väga oluline keskkonnakujundaja. Mets on paljude taimede kasvukoht ning loomade elupaik, aga ka koht, kus puhata ja lõõgastuda. Samas on mets ka olulisim taastuv loodusvara ning toorainebaas energeetikale ja tööstusele. Liigiliselt on Eestis kõige rohkem männikuid, järgnevad kaasikud ja kuusikud. 

Puud saavad toitumiseks süsinikku ja hingamiseks hapnikku atmosfäärist. Kasvamise ehk fotosünteesi käigus seob puu süsihappegaasi ja toodab hapnikku. Kas teadsid, et puud toodavad rohkem hapnikku kui ise tarbivad? Näiteks 1 hektar metsa suudab tunnis neelata 2 kg süsihappegaasi – sellise koguse eraldavad hingamise tulemusena 200 inimest tunni aja jooksul. Hapnikku toodab 1 hektar parasvöötme metsa ööpäevas 23 kg – sama koguse hapnikku (ligemale neli korda rohkem kui kütust) tarvitab sõiduauto 100 km läbimiseks. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. 

Metsad tõkestavad tahma, suitsu ja gaaside liikumist ja puhastavad õhku, sest lehed ja okkad püüavad tolmu ning tahma enda külge. Mida karedamad ja karvasemad on lehed, seda enam tolmu nendele ladestub, aga kleepuvate ja vaiguste lehtede külge jääb saastet vähem. Näiteks tihedusega 400 puud hektaril peaksid paplid suve jooksul kinni 337 kg, pärnad 770 kg ja jalakad 2235 kg tolmu. Peale selle, et puud puhastavad õhku kahjulikest saasteainetest, eritavad nad lenduvaid bakterivastaseid ühendeid, mida nimetatakse fütontsiidideks. Suve jooksul eritab 1 ha lehtpuumetsa ligikaudu 2 kg fütontsiide, okaspuumets aga 5 kg. Paljud sanatooriumid, puhkekülad ja lastelaagrid on just seepärast rajatud männimetsa, kuna sealses õhus on baktereid 300 korda vähem kui linnas.

Üks põhiline metsa kasutamise viis on olnud puiduvarumine, kuid rõõm on tõdeda, et aasta-aastalt muutub üha olulisemaks metsa kui puhkeala roll. Metsad ja pargid kaitsevad inimesi ka pikaajalise ja tugeva, tervisele ohtliku müra eest, juba 100 m laiune metsariba summutab inimkõne täielikult ja vähendab veoautode sõidumüra kolmandiku võrra.

Kuna puude eluiga on tavalisest inimese omast tunduvalt pikem, on puu istutamine suurepärane võimalus endast planeedile kestvam märk maha jätta. Esmalt on kasulik järele mõelda, kui suureks see tulevikus kasvada võib.

Teadaolevalt elab Eestis kõige vanemaks tamm. Eesti kõige vanema puu on Tamme-Lauri tamm, mille vanus on ligikaudu 680 aastat (kõrgus 36,5 m). Maailma teadaolevalt vanim üksik puu on USA-s Californias kasvava igimänd, mille vanus küündib 5067 aastani.

Kõige kõrgem puu Eestis on kuusk, pea 49 m ning kasvab Põlvamaal Veriora vallas. Kuuskede vanus ei ulatu üle 300 aasta. Veriora vallas kasvab ka kõrguselt teine puu, milleks on mänd ja tema kõrguseks on pea 47 m. Teadaolev vanim mänd on Eestis 470 a ning kasvab Lääne – Virumaal, Pedasssaares.

Mets on meie kõigi keskkond, hapnikutootja ja kliimakujundaja, ta on tähtis meile kõigile. Hoiame metsa!

KODUTÖÖ 👉 METSA VABALT  

Kasuta võimalikult vähe paberit (mõttetu printimine, tühjade paberite ära viskamine) ning kasuta paber võimalikult otstarbekalt ära. Sorteeri papp ja paber ning suuna taaskasutusse, sest kasutatud paberist uue tegemise käigus kulub 50% vähem vett ja eraldub 74% vähem õhusaastet võrreldes puidust paberi tootmisega.

Kas teadsid, et 1 tonni paberi taaskasutamine säästab keskmiselt:

  • 17 puud
  • 3000-4000 kW elektrienergiat, mis on keskmise suurusega eramaja aastane energiatarve
  • 30 m3 ehk 30 000 liitrit vett
  • 476 liitrit naftat
  • Energiasääst paberi kui teisese toorme kasutamisel on 28-70%
  • 27 kg ehk 95% paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata

Istuta taim ja hoolitse selle eest. Proovi kasvatada taim või puu, otse seemnest, näiteks sidrun, õun, arbuus või maitsetaimed. 

Isegi lasteaialapsele on jõukohane kasvatada rohelist sibulat või koos abilisega tekitada oma maitsetaime peenar, kasvõi aknalauale. Populaarsed maitsetaimed, mida toas kasvatada on näiteks rosmariin, basiilik, petersell ja tüümian. No ja loomulikult juba mainitud roheline sibul.

Praegu, kui üheskoos ei saa kodutöid teha, soovitame võistkonna liikmetel tegutseda ühise eesmärgi nimel individuaalselt. Püstitage võistkonna kodutööle eesmärk, mida soovite saavutada ning iga tiimiliige saab kodus individuaalselt panustada ja tulemusi virtuaalselt kaaslastele jagada. Jäädvustage tegemisi piltide ja videotega. Nii saab hiljem neist koostada ägeda kollaaži, mida saate saata žüriile ning rahvale hääletamiseks. Miks mitte teha kodutööde puhul individuaalsed eesmärgid ning tekitada oma tiimisisene võistlus?

Viimase fookuse ÕHK olulised kuupäevad 👇

  • tööde tegemine 6. – 20. mai.
  • tööde esitamine 6. – 20. mai, kell 10.00.
  • hääletamine 20. – 27. mai, kuni kell 23.59.

Kasutatud materjalid.

Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja