Me veedame 90% ajast siseruumides ja päevavalgusele pole asendajat, mis kaitseks keha valguse puudusest tulenevate tervisemõjude eest. Teadusuuringud on kindlaks teinud seosed päevavalguse puuduse ning mitmesuguste kehaliste ja vaimsete probleemide vahel. Ekspertide hinnangul kannatab 15% maailma rahvastikust erineval määral SAD’i (Seasonal Affective Disorder – sesoonne depressioon ehk talvemasendus) all, mida suurem laiuskraad, seda suurem on see protsent. Ka paljud teised terviseprobleemid on seotud küllaldase päevavalguse puudumisega. Näiteks D-vitamiini puudus, mida seostatakse kaebustega nagu väsimus ja suurem vastuvõtlikkus haigustele. Selleks, et keha saaks päikest, mis muudab võimalikuks D-vitamiini tootmise, tuleb minna välja.

Terviseinfo veebiportaali andmetel peetakse tänapäeval vähest liikumist neljandaks riskifaktoriks suremuse põhjuste seas maailmas. Liigutakse järjest vähem ning see mõjutab oluliselt südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi ning luu- ja liigesehaiguste levikut. Füüsiline aktiivsus ei ole vaid sporditegemine. Füüsiline aktiivsus on igasugune kehaline liikumine, mida tekitavad energiat kasutavad skeletilihased. Füüsilise aktiivsuse hulka kuulub ka kõndimine, aktiivne mängimine, aga ka teadlik treenimine ja spordi tegemine. Tervise säilitamiseks on vähim kehaline koormus täiskasvanul vähemalt 30 minutit mõõdukat tegevust viis korda nädalas. Ühe korrana läheb kirja vähemalt 30-minutiline füüsiline pingutus, mille tulemusel hakkab inimene kergelt higistama ja nahk läheb soojaks.

2014. a Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel ei tegele tervisespordiga vähimalgi määral 39% meestest ja 32% naistest, kuigi nende tervis seda tegelikult võimaldaks.

Uuringufirma Norstat poolt läbi viidud 507 küsitletuga uuringust selgus, et ainus vanuserühm, kes kehva ilma oluliseks toas püsimise põhjuseks ei pidanud, olid kuni 25-aastased. Samas tõid noored vähese vaba aja kõrval levinumaks põhjuseks sobiva seltskonna puudumise ja ka laiskuse.

Siin on 7 levinumat põhjust, miks eestlane ei lähe õue:

  1. Halb ilm – 78%
  2. Pole piisavalt vaba aega – 64%
  3. Laiskus – 50%
  4. Televiisori vaatamine – 32% 
  5. Pole midagi mõistlikku teha – 32%
  6. Pole kellegagi aega veeta – 27%
  7. Pole kuskil olla – 18%

KODUTÖÖ 👉 Liigu vabalt   

Anna oma panus heitgaaside tekke vähendamiseks – käi kampaania ajal ainult jalgsi või kasuta ratast. Tekitage võistlus, kes nädala jooksul kõige rohkem käis. Tulemus peab olema mõõdetav, näiteks muidu sõidan iga päev bussiga/autoga, aga see kuu ma seda ei teinud.

Praegu, kui üheskoos ei saa kodutöid teha, soovitame võistkonna liikmetel tegutseda ühise eesmärgi nimel individuaalselt.

  • Püstitage võistkonna kodutööle eesmärk, mida soovite saavutada.
  • Iga tiimiliige saab kodus individuaalselt panustada ja tegevusi ning tulemusi virtuaalselt kaaslastele jagada.
  • Jäädvustage tegemisi piltide ja videotega. Nii saab hiljem neist koostada ägeda kollaaži, mida saate saata žüriile ning rahvale hääletamiseks.
  • Miks mitte teha kodutööde puhul individuaalsed eesmärgid ning tekitada oma tiimisisene võistlus?

Viimase fookuse ÕHK olulised kuupäevad 👇

  • tööde tegemine 6. – 20. mai.
  • tööde esitamine 6. – 20. mai, kell 10.00.
  • hääletamine 20. – 27. mai, kuni kell 23.59.

Kasutatud materjalid.

Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja