Toiduraiskamine on ülemaailmne probleem, mis muutub iga päevaga aktuaalsemaks. Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jäetakse kasutamata. Toiduraiskamine ei raiska mitte ainult toitu vaid ka meeletus koguses teisi ressursse, näiteks maad, vett energiat ja loomulikult ka inimtööjõudu. Lisaks tekitab toidu ületarbimine ning tootmine tõsise keskkonnakoormuse, sest saagikust on vaja tõsta ning tihti kasutatakse selleks väetisi ja erinevaid kemikaale.

2014. aastal Eesti kontekstis toiduraiskamise uuringuid läbi viinud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) uuringus selgus, et leibkonnad tekitasid keskmiselt toidujäätmeid nädalas 2,5 kg, mis teeb 130 kg aastas. Toidujäätmetest moodustas raisatud toit ehk toidukadu 36%, mis teeb 0,9 kg nädalas ning 47 kg aastas.  

Uuringust selgus veel, et toidujäätmeid kui ka toidukadu tekib ka kõikidel teistel toiduahela etappidel, mitte ainult kodumajapidamised. Hinnanguliselt jääb Eesti toidupoodides aastas müümata ligi 12 000 tonni toidukaupa.  Toitlustusasutuste – restoranid, kohvikud, sööklad jne – tekitatud toidukadu ulatub kuni 9 000 tonnini aastas. Kahjuks aga peab tõdema, et kõige enam toidujäätmeid ja ka toidukadu tekib aga kodumajapidamistes – üle 70% kogu toidujäätmete tekkest ehk ligi 70 000 tonni aastas, millest lihtsalt äravisatav toit on rohkem kui 25 000 tonni.

Siinkohal on hea lahti seletada, mis on toidujäätmed ja mis on toidukadu. Toidujäätmed on toit (sh mittesöödavad osad), mis on kaotsi läinud toidusüsteemis. Toidukadu ehk raisatud toit on toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära.

Mida need kogused tähendavad rahaliselt? 

Rahaliselt tähendab see, et keskmine leibkond viskab toidukaona aastas ära ca 120 euro väärtuses toitu ning lastega leibkond isegi ca 200 eurot aastas. Kokku raiskavad Eesti pered 63 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Toidukauplustes jääb toitu müümata  hinnanguliselt 22 miljonit eurot eest. See tähendab, et kokku viskame toidukaona Eestis ära ligi 100 miljoni euro eest toitu aastas. 

Kellel tekkis suurem huvi antud teema vastu, siis täpsemalt saab uuringu kokkuvõtet lugeda SIIT. Veel detailsemalt loe toidukao tekkimise ja põhjuste kohta uuringutest kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes ning kauplustes ja toiduainetööstuses.

Üks põhjus, miks inimesed kipuvad toitu ära viskama on see, et nad ei tunne korrektselt pakendi märgistust, mis annab sisendi toiduaine säilivuse kohta. 

Mida tähendab pakendil „kõlblik kuni“ ja „parim enne“?

Neil kahel väljendil on väga lihtne vahet teha ja nende tähendus meelde jätta, kui mõelda nende tähendustele. Toit, millel on väljend “Kõlblik kuni” ei kõlba söögiks peale märgistusel toodud kuupäeva. Toit, millel on väljend „parim enne“, on peale märgistusel toodud kuupäeva endiselt söödav, aga ta ei pruugi olla enam oma parimate omadustega. 

“Kõlblik kuni” tähistab kuupäeva, milleni võib toitu ohutult tarbida. Selline märgistus on kiirestiriknevatel toitudel ja peale “kõlblik kuni” kuupäeva möödumist ei tohi seda toitu  müüa, jagada ega tarbida, kuna säilimisaja möödumisel võivad selles arenema hakata tervisele ohtlikud mikroorganismid. Kiirestiriknevate toitude puhul on eriti oluline pidada kinni pakendil esitatud säilitamise tingimustest, üldjuhul peab sellist toitu säilitama jahutatult ehk külmkapi temperatuuril +2 kuni +6 kraadi juures. Samuti on oluline pidada kinni pakendil esitatud kasutamise tingimustest nagu näiteks „pärast pakendi avamist tarbida 3 päeva jooksul“.

“Parim enne” tähistab kuupäeva, milleni toode säilitab oma eeldatava kvaliteedi. Pärast “parim enne” kuupäeva möödumist võivad toidu lõhn, maitse ja tekstuur olla halvenenud, kuid teatud aja jooksul on see söömiseks täiesti ohutu. “Parim enne” ületanud toitu tohib müüa ja jagada eeldusel, et sellest on tarbijat teavitatud. „Parim enne“ kuupäeva ületanud toidu tarvitamisel peaks kindlasti kontrollima, kas pakend on terve ja kas toit lõhnab ja maitseb hästi.

KODUTÖÖ 👇
Ülejäägi vabalt

Praegusel ajal kui toidupoodi ei ole mõistlik väga tihti külastada on eriti hea võtta vastu väljakutse, elada ülejäägi vabalt. Planeeri nädala söögid ja osta poes vaid seda, mida päriselt vajad ning söö nii palju kui võimalik kodumaist ning valmista toit ise. Tarbi süües ja süüa tehes kokkuhoidlikult. Kui Sul jääb toidukraami üle, siis paku neile, kellel on selleks vajadus, näiteks anneta Toidupanka. Toidu raiskamist ja inimeste harjumused ei muutu üleöö, anna oma panus nende muutmisele!

Kuna hetkel üheskoos kodutöid teha ei saa, soovitame võistkonna liikmetel tegutseda ühise eesmärgi nimel individuaalselt.

  • Püstitage võistkonna kodutööle eesmärk, mida soovite saavutada.
  • Iga tiimiliige saab kodus individuaalselt panustada ja tegevusi ning tulemusi virtuaalselt kaaslastele jagada.
  • Jäädvustage tegemisi piltide ja videotega. Nii saab hiljem neist koostada ägeda kollaaži, mida saate saata žüriile ning rahvale hääletamiseks.
  • Miks mitte teha kodutööde puhul individuaalsed eesmärgid ning tekitada oma tiimisisene võistlus?

Olulised kuupäevad 👇

  • tööde tegemine 6. aprill kuni 5. mai.
  • tööde esitamine 27. aprill kuni 5. mai, kuni kell 23.59.
  • hääletamine 6.-12. mai, kuni kell 23.59.

Teisi Maa kodutööde võimalusi vaata SIIT.

Kasutatud materjalid.


Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja