Taaskasutamise ja ümbertöötlemise erinevus

Taaskasutus on kasutatud esemete, seadmete ja muude toodete, nende jäätmete või nendes sisalduvate materjalide uuesti kasutusele võtmine. Suures joones toodetakse antud materjalist uuesti sama toodet või kasutatakse sama toodet mõnel teisel eesmärgil.
Näiteks

  • klaaspurke saab korduvalt kasutada mooside, mahlade jms. hoidmiseks.
  • kilekotte saab prügikottidena kasutada
  • prinditud paberi teist poolt kasuta märkmete tegemiseks.
  • ka riideid saab taaskasutada. 

Kui materjale ei ole enam võimalik taaskasutada, siis saab need suunata ümbertöötlusesse, kus samast materjalist saab ümbertöötlemise teel uus toode. Sorteerige tekkivad jäätmed ning viige need erinevatesse kogumiskohtadesse ja nii saavad mittevajalikud asjad uue elu. Vähendades tarbimist, taaskasutades asju ja töödeldes ümber jäätmeid, saame säästa loodusvarasid ka tulevastele põlvedele.

Kodutöö

Kogu kokku kõik, mida ei oska taaskasutada või ei leia neile rakendust. Ära viska vana rõivast olmeprügisse, leia võimalus viia see ümbertöötlusesse. Osale võimalusel töötubades, kus pakutakse ümbertöötlemise võimalusi. 

Võimalusi ümbertöötlemiseks on mitmeid ning võta vabalt appi ka Youtube, kasuta otsingut “ideas to recycle” ning leia endale parim võimalik ümbertöötlemise viis.

Selleks, et kuu lõpus oleks lihtsam oma kodutööd esitada, siis määrake oma võistkonnale kindlasti kohe ka eesmärk, mis soovite antud kodutööga saavutada. Tehke oma tegevusest ja saavutustest pilte ja videoid, sest hiljem on teil neid endal hea vaadata ning parimad palad saate saata žüriile ning rahvale hääletamiseks.

Kodutööd saab esitada kuni 5. märtsi südaööni.
Teisi tarbimise kodutööde võimalusi vaata SIIT.

Tekstiili ümbertöötlemine

Tekstiil on materjal, mida leidub meie kõigi kodus ning kui selle kasutusaeg meie jaoks lõpeb, siis kindlasti väga paljud meist ei tea, mis selle riideeseme või muu tekstiilist tootega nüüd edasi teha. See ka põhjus, miks pöörame rohkem tähelepanu tekstiili ümbertöötlemisele.

Tekstiilide ümbertöötlemisega on tegeletud juba üle 100 aasta. Kuna tekstiilmaterjalid on peaaegu 100% ümbertöödeldavad ei tohiks tekstiili- ja rõivatööstuses midagi raisku lasta. Lisaks on võimalik töödelda 93% kasutuskõlbmatuid tekstiilmaterjale ilma ühegi uue ohtliku jäätme või kõrvalprodukti juurde tekitamiseta. Kahjuks visatakse 70% kogu tekstiilijäätmetest olmeprügi hulka ja nii ladestatakse see prügilatesse. Ülejäänud 30% annetatakse tarbijate poolt taaskasutusse, millest üle poole pannakse uuesti müüki. Allesjäänud osa läheb ümbertöötlemiseks

Ümbertöödeldud tekstiiljäätmete kasutusvaldkonnad on väga laialdased, samuti on nende kasutamine toormaterjalide asemel palju odavam, keskkonnasõbralikum ja mõnel juhul isegi otstarbekam.

Fakte tekstiili ümbertöötlemisest

  • T-särgid, linad ja rätikud töödeldakse ümber puhastuslappideks. 
  • Kasutatud puuvilla ja siidi materjalidest toodetakse näiteks majapidamispabereid, puhastus- ja poleerimislappe autotööstusest kuni kaevandamise sektorini välja. 
  • Vanu kampsuneid ja mantleid kasutatakse vaiba tootmisel. 
  • Kardinatest saadakse täitematerjali patjadele, magamiskottidele, mänguasjadele ja lemmiklooma vooditele. 
  • Ümber töödeldud villaste materjalidega täidetakse pesapalle. Samuti taaskasutatakse villa ka auto isolatsioonis, katusepapis, ruuporites ja pehme mööbli täitematerjalides. 
  • Ümber töödeldud teksariidest ehk puuvillast saadakse mürgi vabasid alternatiive klassvillast isolatsioonile.
  • Velvetist saadakse ehtekarbi voodrit. 
  • Pehmetest mänguasjadest ja patjadest saadakse täitematerjale auto istmetesse ja auto isolatsiooniks. 
  • Ülejäänud kanga jäätmeid kasutatakse ka paberraha, näiteks USA dollarite valmistamisel.
  • Kuni 90%-st teksariide jäätmetest valmistatud isolatsioonmaterjal ei sisalda selliseid kahjulikke lisaaineid nagu kantserogeene, formaldehüüde ja kergestilenduvaid orgaanilisi ühendeid. 

Üldiselt on läinud Eestis nii tootmisjärgsed kui ka tarbijajärgsed tekstiilijäätmed olmeprügi hulka ja sealt edasi prügimäele. Õnneks on juba mitmeid aastaid Eestis populaarsust kogunud nö roheline mõtlemine. Tänu paljudele ettevõtete tegutsemisele Eestis on tavainimese jaoks tarbijajärgsete tekstiilijäätmete vabanemine palju lihtsamaks muutunud, sest on tekkinud linnapilti rõivaste kogumiseks konteinerid ning poodides võetakse vastu ümbertöötlemiseks rõivaid (nt Humana, Reet Aus, H&M jpt). Samuti korraldatakse Eestis juba mitmeid aastad erinevaid kirbuturge ja täikasid, kus saab hõlpsasti oma kasutatud rõivad maha müüa. 

Kasutatud materjalid.

Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja