Iga fookuse juures on meil ka üks vaba teema, mis otseselt ei puuduta keskkonda, aga millele soovime oma kampaania raames rohkem tähelepanu pöörata. Sel korral on selleks elu kiusamisvabalt. Täname Kiusamisvaba Kooli ja Õiguskantsleri Kantseleid, kes meid blogi tekstidega toetasid!

Uuringud näitavad, et iga 5. koolilaps Eestis kannatab kaaslastepoolse kiusamise all ja iga 10. laps on see, kes teistele meelega liiga teeb. Seda on päris palju! Kiusamist saab ja tulebki peatada! Pea meeles, et pealtvaatajatel on suur võim kiusamise peatamisel. Kiusaja vajab õnnestumiseks ja kiusamise jätkamiseks publiku heakskiitu. Kui aga me anname omalt poolt kõik, et kiusamist peatada ning julgeme sekkuda, siis vähendab see ka kiusamist!

KIUSAMIST ESINEB ERINEVAL KUJUL

Nähtav kiusamine

  • FĂĽĂĽsiline kiusamine – kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhku­mine vms.
  • Sõnaline kiusamine – ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnita­takse, ähvardatakse vms.

Varjatud kiusamine, mida on keerulisem märgata aga vahel teevad just kurjad sõnad ja halvustavad pilgud palju rohkem haiget kui rusikad…

  • Suhetega seotud kiusamine – kahjustatakse ohvri sõprussuhteid ja positsiooni kaaslaste hulgas, nt levitatakse kuulujutte, tõrjutakse seltskonnast välja vms.
  • KĂĽberkiusamine – ohvrit pannakse kanna­tama telefoni või interneti vahendusel, saa­detakse ähvardavaid või solvavaid sõnumeid, postitatakse veebi õelaid teateid ja pilte vms. Täpsemat infot kĂĽberkiusamise kohta leiad Targalt lnternetis veebilehelt.

MIS ON KIUSAMINE?

Kiusamine on see, kui ĂĽks inimene paneb teist inimest meelega ja korduvalt end halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta.

  • Haiget tegemine – haiget teha võib mitmel viisil, näiteks fĂĽĂĽsiliselt lĂĽĂĽes, asju ära võttes või lõhkudes, sõnadega solvates või ähvar­dades, meelega tegevustest välja jättes, ine­tuid kuulujutte ja valesid levitades või muul moel. Haiget võib saada nii keha kui hing. Haiget tegemine võib olla nii teistele nähtav kui ka salakaval ja varjatud.
  • Meelega kiusamine – kaaslane teeb tahtlikult teisele fĂĽĂĽsiliselt või hingeliselt haiget, mitte koge­mata.
  • Korduvalt kiusamine – haiget tehakse sama inimese või grupi poolt mitu korda. Kiusamine ei ole juhuslik ĂĽhekordne tĂĽli või vaidlus. Kiusamine võib kesta kuid või isegi aastaid.
  • Kiusataval on raske end kaitsta – kiusamine on alati eba­võrdne. Ohver võib olla teistest fĂĽĂĽsiliselt nõrgem, vaesem või rikkam, vähem sõnaosavam või muus osas teistest erinev, tal võib olla klassis vähe sõpru või ta ei ole nii populaarne. Kiusajal võib olla palju toeta­jaid ja seetõttu võib tema ohvriks sattuda igaĂĽks, kes sellesse toetajate ringi ei kuulu. Tavaliselt valib kiusaja kiusamiseks ohvri nõrga koha, sest nii saab ta olla kindel oma ĂĽleolekus.

MIS EI OLE KIUSAMINE?

Vaidlused ja lahkarvamused ei ole kiusamine. Konfliktid ja lahkarvamused on osa inimsuhetest, sest meil kõigil on erinevad arusaamad ja soovid. Oma eesmärkide poole püüeldes ei ole meil alati meeles arvestada ka teiste tunnetega. Klassitäis lapsi pole siin erandiks. Selles, et lapsed ja noorukid oma erimeelsusi lahendavad, ei ole midagi halba, sest sellised olukorrad õpetavad tunnetega toimetulekut ja konfliktide lahendamist, isegi kui nad osapooli endast välja viivad.

Vaidlused ja lahkarvamused erinevad kiusamisest, sest

  • on mööduvad ja lĂĽhiajalised.
  • ĂĽks ja sama laps ei ole pĂĽsivalt sihtmärgiks.

Õrritamine ja müramine ei ole kiusamine. Oluline aga on, et kõik osalejad mõistaksid ja aktsepteeriksid selliseid tegevusi mänguna, sest mõnikord võivad naljana mõeldud sõnad ja teod teistele siiski haiget teha või häirida. Sellisel juhul oleks oluline kaaslastele teada anda, et nali või mäng on läinud üle piiri, ja teisel poolel hea vabandada.

Ă•rritamine ja mĂĽramine erineb kiusamisest, sest

  • valitseb vastastikuse mõistmise ja austuse õhkkond.
  • ajend ei ole kellelegi haiget teha või kedagi solvata.

MĂ„RKA KIUSAMIST JA TAKISTA SEDA!

Kiusamine on tõsiste tagajärgedega laialt levinud probleem. Uuringutest on näha, et Eestis kannatab iga 5. õpilane süstemaatilise kiusamise all. Lisaks on uuringud näidanud, et kiusamisel võivad olla rängad tagajärjed, mis mõjutavad kogu ühiskonda. Näiteks on lapsepõlves kiusamise ohvriks olemine otseselt seotud depressiooni, suitsiidimõtete jt vaimse tervise häirete tekkeriskiga täiskasvanuna. See aga teeb kahju kogu ühiskonnale. Rootsi kiusuennetajad on koostöös erinevate toetajatega välja selgitanud, et ühe aasta jooksul riigis aset leidnud koolikiusamine maksab sealsele ühiskonnale järgneva 30 aasta jooksul 17,5 miljardit Rootsi krooni (s.o u. 1,8 miljardit eurot). Seega tegeledes kiusamise ennetamise ja vähendamisega, kindlustame tugevamad, tervemad ja täisväärtuslikumad ühiskonnaliikmed tulevikus!

Kuidas ära tunda kiusamist? 

Üheks vihjeks on sageli mingi muutus kiusatud kaaslase meeleolus või käitumises. Kiusamise peatamisel on võtmeroll aga kõrvalseisjatel! Saades kiusamisest teada või sattudes sellele peale, tuleb ise sekkuda või kutsuda appi täiskasvanu!

Mida saad teha SINA?

Pea meeles, et pealtvaatajatel on suur võim kiusamise peatamisel. Kiusaja vajab õnnestumiseks ja kiusamise jätkamiseks publiku heakskiitu. Uuringud näitavad, et enamik õpilasi tegelikult ei kiida kiusamist heaks, kuid ei julge või ei oska toimuvat peatada. Kiusamist vähendada ja peatada kõrvalseisjate vastutusele ja sekkumisjulgusele rõhumine. See, kas kõrvalseisjad aktsepteerivad kiusamist või näitavad välja, et nende meelest pole see õige, on äärmiselt oluline mõjutaja, et kiusanud laps saaks aru, et tema tegevust ei tervitata ja ta peaks lõpetama.

Pealtvaatajana on Sul kolm võimalust:

  • ASTU VAHELE ja peata kiusamine sĂĽndmuskohal. Uuringud näitavad, et kui pealtvaatav kaaslane sekkub kiusamisse, siis ĂĽle pooltel juhtudest lõpeb kiusamine 10 sekundi jooksul! Vahele astumine vajab aga julgust. Pea eelnevalt iseenda, sõprade ja/või täiskasvanutega nõu, kuidas saab kiusajat peatada ja kannatajat kaitsta.
  • TOETA KIUSAMISE ALL KANNATAVAT KAASLAST. Kiusamise all kannatav laps jääb sageli ĂĽksi ja see teeb tema olukorra veel keerulisemaks. Uuringud näitavad, et kui kannataval lapsel on vähemalt ĂĽks toetaja või sõber, siis see aitab tal palju paremini kiusamisest välja tulla. Kui tunned, et ei julge kohe kiusajat peatama minna, siis abi on juba sellestki, kui annad ohvrile vaikselt märku, et ei pea temale tehtavat õigeks ja tahad teda aidata, pĂĽĂĽad olla ise tema suhtes sõbralik.
  • RĂ„Ă„GI TĂ„ISKASVANULE. 85% kiusamisjuhtudest on juures kaaslastest pealtvaatajad, täiskasvanud märkavad ja tunnevad ära aga väga väikese osa kiusamisest. Selleks, et täiskasvanud saaksid aidata kiusamist peatada, on vaja, et nad sellest teada saaksid. Sina saad rääkida ja nii tehes kaitsed Sa ohvrit, iseennast, kõiki teisi kaaslasi ning tegelikult teed head ka kiusajale, sest aitad nii tal oma käitumist parandada. Inimõiguste kaitseks välja astumine ei ole kaebamine!  Rääkida võid oma vanematele, õpetajale või kellelegi, keda usaldad. Koolis toimuvast kiusamisest peaks kindlasti teada andma kooliperele, ainult nii saavad nad asuda kiusamist peatama. 

Loe Kiusamisvaba Kooli ja Õiguskantsleri Kantselei lehtedelt lähemalt ka nende teemade kohta:

  • Mida teha, kui Sind kiusatakse.
  • Kuidas käituda, kui Sa näed kiusamist pealt. 
  • Mida teha kui Sina ise oled kedagi kiusanud.

KODUTĂ–Ă– đź‘‡
Märka kiusamist, takista seda! Ei kiusa ega narri – mitte kedagi, mitte kuskil!

Selle fookuse vabaks teemaks on märgata kiusamist ja seda takistada. Vaadake, mis toimub teie ümber ja tehke märkeid. Pange kirja, milliseid muutusi tegite ning mis sellega seoses muutus.

Tulenevalt hetke olukorrale, kui üheskoos ei saa kodutöid teha soovitame toimida nii, et võistkonna liikmed tegutsevad ühise eesmärgi nimel eraldi. Proovige võistkondadel püstitada kodutööde eesmärk selliset, et liikmed saavad neid teha individuaalselt kodudes ning virtuaalselt tiimiliikmetele jagada. Enamusel on kindlasti ka võimalus jäädvustada oma tegemisi piltide ja videotega ning hiljem saab neist koostada ägeda kollaaži, mida saate saata žüriile ning rahvale hääletamiseks. Miks mitte teha kodutööde puhul individuaalsed eesmärgid ning tekitada oma tiimisisene võistlus?

Kodutööd saab esitada 27. märts kuni 5. aprill, kell 23.59. Hääli oma lemmikutele saab anda 6.-12. aprilli südaööni.
Teisi vee kodutööde võimalusi vaata SIIT.

21. oktoobril toimub kogemuskonverents “Kriisinõustamine koolinoore traumakogemuse korral”, mida korraldab Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus MAHENA.

Räägitakse tõsiseid ja ehedaid kriisilugusid ning arutletakse selle üle, kes vastutab psühhosotsiaalse abi tagamise eest ja palju läheb maksma abi vajava noore inimese, tema sõprade ja pere abita jätmine?

Eriti on oodatud kõik laste ja noortega töötavad spetsialistid ja ametnikud – haridusjuhid ja õpetajad, kogukonnajuhid ja lastekaitsespetsialistid, treenerid ja huvijuhid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad ja psühhoterapeudid, kriisinõustajad ja hingehoidjad, aga ka teemast huvitatud tugiisikud ja lapsevanemad.  

Kasutatud materjalid.

Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja