Kilekott tänasel kujul loodi aastal 1959, Rootsi firma Celloplast töötaja Sten Gustav Thulini poolt. Kilekott loodi alternatiivina paberkottidele, mida peeti keskkonnale halvaks, kuna nende tootmiseks kasutati palju vett ning raiuti metsi. Kilekotid olid oluliselt tugevamad kui paberkotid, mis tähendas – neid saab ikka ja jälle kasutada. Kuigi algselt oli kilekott loodud korduvkasutamiseks, siis inimesed muutusid kiiresti laisaks ning kilekotti hakati kasutama vaid korra ning nende nõudlus ja kasutatavus kasvas meeletult. Tänaseks on saanud kilekotist keskkonna jaoks suur probleem, seda just tema rohkuse tõttu. 

Kilekott on saanud prügi sünonüümiks – miks? 

Kilekotijäänuste ja muu plasti allaneelamise tagajärjel sureb looduses igal aastal ligi miljon lindu-looma. Kõige rohkem on ohustatud liigid, kelle koduks on suured veekogud: kalad, kilpkonnad, vaalad, hülged, delfiinid, jpt. Nad peavad tihti meres ujuvat prahti toiduks, mis aga süües võib jääda nende makku, tekitades sooltes haavandeid ning vigastab seedeelundeid. Kahjuks selle tagajärjel tihti loom haigestub ja sureb aeglaselt ning piinarikkalt. Kannatajaks pole ainult vees elav vaid ka maismaal kannatavad linnud, mets- ja koduloomad ja seda kahjuks ka Eestis. Toidu järgi lõhnavat kilekotti peab loom tihti söögiks ning pahatihti takerduvad linnud ja loomad looduses olevasse kilesse, vigastavad end ja halvemal juhul seeläbi surevad. Väga tihti surevad linnud  nälga noka külge takerdunud kile tõttu.

Fakte elust

  • Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, keskmine eluiga on kilekotil aga 20 minutit ehk aeg, mis kulub poest koju jõudmiseni. Maailma mastaapi vaadates on numbrid aga veelgi drastilisemad – ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP 2018. aasta statistika järgi tarbitakse maailmas hinnanguliselt 10 miljonit kilekotti minutis. Kui need kokku siduda, saaks planeedi ühe tunni jooksul seitse korda ära pakkida. Kui plasti tootmise kasv jätkub praegusel kiirusel, võib 2050. aastaks moodustada plastitööstus 20% kogu maailma nafta tarbimisest.
  • Kõige tavalisemad kilekotid lagunevad 700-1000 aastat ja osa merre sattunud kilest ei pruugi mitte kunagi laguneda.
  • Kilekoti keskmine kasutusiga kestab vaid minuteid ja üks inimene kasutab aastas keskmiselt 300 kilekotti ehk praktiliselt 1 kilekott päevas.
  • Taaskasutusse läheb kilekottidest vähem kui 1%. 
  • Aastas kasutatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta.
  • Maailmas toodetakse ligikaudu 170 miljonit tonni aastas erinevaid plastikuid, sellest Euroopa Liidus ca 51 miljoni tonni aastas. Ligi 4% maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide valmistamiseks.
  • 46% pakkematerjalidest kasutatakse kilena, sellest 18% kottidena. 27% moodustavad mitmesugused vormitud tooted ja 27% pudelid.
  • 1988. ja 1998. aastal kannatas Bangladesh suurte üleujutuste all, kus hukkus tuhandeid inimesi. Ränkades tagajärgedes olid osaliselt süüdi kilekotid, mis ummistasid kanalisatsiooni. Bangladesh oli esimene riik maailmas, mis keelustas aastal 2002 kilekotid.

Mida saad teha Sina? 

  • Soovitame eelistada riidest kotte ja kasutada vajadusel plastikkotte (korduvalt!) ja vaid harva valida paberkott. Suurbritannia keskkonnaagentuuri andmetel tuleb paberkotti kasutada kolm korda, et see oleks sama keskkonnasõbralik kui juba ringlussevõetud kilekott. Paberkottide valmistamisel kulub rohkem energiat ja vett ning need on ka raskemad, mis muudab nende transportimise kallimaks.
  • Kui pead siiski ostma kilekotte, püüa neid korduvalt kasutada – see ei ole üldse keeruline. Plastkotte saab kasutada ka prügikottidena aga ainult sellepärast kilekotte siiski osta ei tasu, kuna spetsiaalseid prügikotte on oluliselt odavam osta. 
  • Poes ei pea iga asja eraldi kilekotti pakkima. Vahest mahub väiksem ost juba kaasasolevasse kotti. Aedviljade ostmiseks saab väikese kilekoti ise kaasa võtta aga veel parem on kasutada nende jaoks väikseid kangast või võrgust kotte, mida on ka lihtne pesta. Erinevad puu-, juur- ja köögiviljad võib ka eraldi kaaluda ja siis ühte kotti pista.
  • Riidekoti või juba kasutatud kilekoti kaasas kandmisest tasub kujundada harjumus. Kanna poekotti käekotis või taskus. Kui oled ostetud kraami kotist välja ladunud, pane kott taskusse või käekotti tagasi. Või siis hoia kotti kodust lahkudes nähtaval, et märkaksid selle poodi minnes kaasa võtta.
  • Ära visa kilekotte olmeprügi hulka. Kogu kasutuskõlbmatud kilekotid kokku ja vii pakendi konteinerisse või jäätmejaama, nii saab neid kenasti ümbertöödelda. Näiteks ümbertöötlemise tulemusena saadav plastprofiil on ideaalne materjal paljudeks erinevateks ilmastikukindlateks ja esteetilisteks tarbeesemeteks ning väikeehitisteks – aiamööbel, liiva- ja lillekastid, prügimajad, kuurid, aiamoodulid ja paljuks muuks.

Kasutatud materjalid.

Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja