Kui valisite tarbimise fookuse alt endale kodutööks just prügi sorteerimise ning pöörate rohkem tähelepanu küünlale ja tema ümbrisele ning sellel kuidas tekitada küünlaid põletades vähem jäätmeid, siis kodutööks on välja mõelda ja valmistada endale ümbriseta küünal või õlilamp. Võimalusi selleks on mitmeid ning võtke vabalt appi ka youtube, kasutades otsingut “How to make a candle”.

Selleks, et kuu lõpus oleks lihtsam oma kodutööd esitada, siis määrake oma võistkonnale kindlasti kohe ka eesmärk, mis soovite antud kodutööga saavutada. Tehke oma tegevusest ja saavutustest pilte ja videoid, sest hiljem on teil neid endal hea vaadata ning parimad palad saate saata žüriile ning rahvale hääletamiseks.

Kodutööd saab esitada kuni 5. märtsi südaööni.
Teisi tarbimise kodutööde võimalusi vaata SIIT.

Küünlaümbris kui prügi ja kuidas seda sorteerida.

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 535 000 tonni ehk 400 kilogrammi inimese kohta. Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest.

Võtame tähelepanu alla küünlad, mida igapäevaselt kasutame ning nendega kaasnevad ümbrised ehk prügi, mis kindlasti vajab sorteerimist. Küünlaid on mitmesuguseid, ilma ümbriseta ja ümbristega, kus levinumad on alumiinium, plastik ja klaas. Neist kõige rohkem vajab tähelepanu just teeküünla alumiiniumist ümbris, mis tundub nii väike, kerge ja ohutu aga tegelikult seda pole. 

Alumiinium

Aastas põletatakse Eestis hinnanguliselt 15 miljonit teeküünalt, mis teeb 20 tonni jäätmeid. Üks väike alumiiniumist teeküünla ümbris kaalub veidi rohkem kui grammi, kuid selle taaskasutusse suunamine muudab vaatamata väikesele kaalule meie loodust märkimisväärselt puhtamaks ning säästab keskkonda. Olmeprügi hulka visatuna võivad küünlaümbrised jääda jäätmejaamas välja sortimata, kuna metallidetektorid ei leia neid kerge kaalu tõttu lihtsalt ülesse. Seetõttu on kõige mõistlikum küünlaümbrised kohe muudest jäätmetest eraldi koguda ning viia eraldi kogumispunkti. Eestis ostavad alumiiniumist küünlaaluseid kokku vanametalli käitlejad, suurim neist on Kuusakoski.

Miks on nii oluline märgata alumiinium ümbrist? 

Sest alumiinium ei lagune mitte kunagi ning jääb näiteks metsa alla sattudes sinna sisuliselt igaveseks. Samas on vastupidavus ka alumiiniumi plussiks – seda metalli saab lõpmatu arv kordi ümber töödelda ilma, et alumiiniumi omadused sellest oluliselt muutuksid. Nii säilitab taaskasutusse suunatud alumiinium oma korrosioonikindluse, kerge kaalu, painduvuse, lihtsasti töödeldavuse, tuleohutuse, hea elektri- ja soojusjuhtivuse ning muud eelised.

Ehkki alumiinium on meie planeedil hapniku ja räni järel kolmas kõige levinum element, ei leidu seda keemilise aktiivsuse tõttu looduses puhtal kujul ning selle tootmine nõuab väga palju energiat. Küll aga ümbertöötlemine võtab kõigest 5% sellest energiast, mis kuluks sama koguse alumiiniumi tootmisele maagist. Hinnanguliselt umbes 33% maailmas kasutatavast alumiiniumist on saadud jäätmete ümbertöötlemisest. Parimaid tulemusi alumiiniumi uuesti kasutamisel on näidanud Euroopa, kus ringlusse võetakse 42% joogipurkidest, 85% ehitusmaterjalidest ning 95% sõidukites kasutatavast alumiiniumist.

Klaas

Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need omadused on võimaldanud kasutada klaasi väga paljudes rakenduskohtades. Klaasi ainulaadsus seisneb selles, et väheseid materjale maailmas, mis on  peaaegu lõputult taaskasutatav, ilma et kvaliteet halveneks.

Klaas ning sealhulgas ka klaasist küünlaümbris kogu eraldi ja vii selleks ettenähtud konteinerisse. Tavaliselt on kogumispunktis eraldi konteiner segapakendi ning ka klaaspakendi jaoks. Kui eraldi klaaspakendi konteinerit ei ole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Pandimärgiga pudelid/purgid saad aga viia tagastuspunkti.

Ühest konteineritäiest (600 l) klaastaarast (ca 110 kg) saab valmistada üle 200 uue klaaspudeli. Lisaks pudelitele ja purkidele saab klaasist teha erinevaid vaase, vaagnaid, kausse ja muid klaasist tooteid. 

Plastik

Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaike või vaigu ja rea lisandite sulameid. Esimene sünteetiline plast oli bakeliit, mis töötati välja 1907. aastal Ameerika Ühendriikides. Plastide odavuse, mitmekülgsuse ja kerguse tõttu on nad saanud üldkasutatavaks paljudel aladel ning muutunud oluliselt tarbijakäitumist ning kaasaegset ühiskonda. Aastane plastiku toodang on jõudnud maailmas 340 miljoni tonni juurde.

Kuna plastide taaskasutus on raskendatud, sest selle omadused halvenevad, siis näiteks USAs taaskasutatakse alla 10% toodetud plastist. Plastjäätmete kuhjumine ning teadlikkuse kasv mikroplasti ohtudest on viimastel aastatel oluliselt suurenenud ning ning inimesed on hakanud teadvustama prügi sorteerimise olulisust ning mõõdukat tarbimist. Nii nagu klaas, läheb ka plastikust küünlaümbris segapakendi konteinerisse.

Euroopa Parlament kinnitas 2018. aasta 24. oktoobril direktiivi, millega keelatakse Euroopa Liidus 2021. aastaks ühekordselt kasutatavad plastist taldrikud, söögiriistad, joogikõrred, vatipulgad ja õhupallivarred.

Kasutatud materjalid.

Liitu uudiskirjaga
Kampaania korraldaja
Kampaania rahastaja